Väri

On otettu Wikipedii-späi
Väripiirdimii

Väri on päiväzespäi libo muus valgolähtehes tulijua ualdomuodoistu sähkömagniettistu sädeilyy libo valguo. Jogahistu värisävyy vastuau oma uallonpiduhus. Pitkin uallonpiduhus on ruskiel da lyhin fiolietal.

Ristikanzu aistii värilöi erijytyi migu koneh.

Ristikanzan väriaisti[kohenda | kohenda tekstu]

Ristikanzu aistiu värin, ku valgo kuvastuu mistah värillizes kohtehes silmän verkokalvole. Eri ristikanzoil värien nägökygy on erijyttyine. Ristikanzan silmän verkokalvos on nellänjyttymiä valgoenergiele herkiä soluluaduu, kudamas yhtet ollah sumeinägöh erikostunnuzii savakkosoluloi. Toizet kolme ollah enimyölleh tarkan nävön keskuksen alovehele sijoitunnuzii tappisoluloi.

Vähendäi libo subrtraktiivine värisevoitus väriainehii sevoittajes.

Värilöin yhtistämine da piävärit[kohenda | kohenda tekstu]

Ližiäjy libo additiivine värisevoitus värivalgoloi yhtistäjes.

Värilöin yhtistämisty on ližiäjiä (additiivistu) da vähendäjiä (subtraktiviistu). Ližiäjäs libo additiivizes värisevoitukses värivalgoloin piävärilöinny ollah ruskei, vihandu da sinine. Kaikkie nämmii kolmie yhtistäjen rodieu valgiedu valguo. Vähendäjäs libo subrtraktiivizes värisevoitukses väriainehii sevoittajes piävärilöinny ollah keldaine, magentu da sianu. Kaikkie nämmii kolmie yhtistäjen rodieu mustua.

Ristikanzan silmän verkokalviloil on kolmenjyttymiä tappisoluu. Youngan da Helmholtzan teorien mugah yhtet niilöis aistitah sinizen, toizet ruskien da kolmandet vihandan värin. Teoriedu tugietah monet faktat, da nämmä kolme ollahgi additiivizes libo valgiedu ližiäjäs värinmuvvostukses piävärit, kudamien värizii valgoloi eri suhtehis yhtistäjen suahah kaikkii toiziivärilöi, libo sežo valgiel ozuttajia valguo. Täh pohjuau RGB-värisistiemu, kudaman vuoh värit muvvostetah mm. väritelevizoras da tiedokonehen ekruanal.

Johann Wolfgang von Goethen värikruugu vuvvel 1810 hänen kirjaspäi Värilöin teorii

Kuva­taidehis on tavannu pidiä "piävärilöinny" ruskiedu, sinisty da keldastu, no tälle yhtelläh ei ole tiijollizii perustehii.

Kačo sežo[kohenda | kohenda tekstu]

Näkyjän valgon spektran värit
väri uallonpiduhusvärli tuajuosväli
ruskei ~ 625–740 nm ~ 480–405 THz
kelduruspakko ~ 590–625 nm ~ 510–480 THz
keldaine ~ 565–590 nm ~ 530–510 THz
vihandu ~ 500–565 nm ~ 600–530 THz
sianu ~ 485–500 nm ~ 620–600 THz
sinine ~ 440–485 nm ~ 680–620 THz
fioliettu ~ 380–440 nm ~ 790–680 THz