Harmai rubišlöpöi

On otettu Wikipedii-späi
Harmai rubišlöpöi
Harmai rubišlöpöi

Harmai rubišlöpöi (karjalakse vie harmai rubilöpšöi libo harmai rubilötöi, lat. Bufo bufo, ven. серая жаба) on rubišlöppölöin pereheh kuului elätti. Karjalas harmai rubišlöpöi on ainavo rubišlöppölöis. Šlöppölöih verratunnu täl rubišlöpöil ei ole hambahii da leikkavustu kieles, sil ollah lyhyöt tagasorkat da kuivu, sangei, erähis kohtis kovennuh nahku kai ruvis – kazvaimis.

Ulgonägö[kohenda | kohenda tekstu]

Harmuat rubišlöpöit ollah aiga suuret elätit, enimälleh enämbi 80 millimetrii. Emäčyt voijah ollah 150 da kai 200 millimetrii. Niilöin sellän väri on eriluaduine: harmuattavu da rouno reduhine muzavanruskei libo mustanmaksankarvaine selgiettömien muzavien tačmoinke libo niilöittäh. Maha on rouno reduhine valgei, keldazettavu, pienien mustien pilkuloinke. Nahku on buguričču da sit on äijy myrkyrauhnua. Piän bokis on kaksi suurdu buguriččuu.

On olemas mieli, ku rubišlöppölöis ristikanzan nahkah voi roita kazvaindu, ga se ei ole tottu. Niilöin myrky ei ole ristikanzale paha. Sit vai voi čahluo nahkua, muudu nimidä, da silloi vaste, konzu se puuttuu silmih libo riibavukseh. Myrkyy nahkas rubišlöpöile pidäy pedoelättilöis puolistajes.

Leviendy[kohenda | kohenda tekstu]

Karjalas harmuadu rubišlöpöidy on kaikkiel, ga sidä harvembah näet, migu heinyšlöpöidy, se ei ole vai sendäh, ku tädä rubišlöpöidy on vähembi, ga vie sendäh, ku se suvaiččou peittyö. Se eläy eri ololois: lehti-, kuuzi-, pedäi- da segamečis, peldoloin da niittylöin lähäl, puaksuh kylis ogrodois da sadulois. Toiči rubieu elämäh žiivattoin huonuksis. Se ei kui šlöpöi valliče märgii kohtii, sille pidäy kuivembat.

Taba[kohenda | kohenda tekstu]

Harmai rubišlöpöi liikkuu yöl libo pimien aigah, päiväkse peittyy meččylevitekseh, pezih, juuriloin da kuadunuzien puuloin uale, luondaloih, vahnoih kuadunuzih huonuksih. Vai pilvežänny da vihmupäivänny sidä voibi nähtä päiväl. Harmai rubišlöpöi havaččuu talviunes sulakuun lopus libo oraskuun allus, myöhembi heinyšlöppölöi. Havaččuhuu net kerras mennäh kuduh vezistölöih, kus on seizoi vezi libo vähäzel virduaju.

Harmai rubišlöpöi, kui kai muavezielätit, vaihtau turkin, lykkiäy iäre ulgoketun. Edusorkil se kiškou sidä suurin paloin da kerras syöy, nenga täyttäy einehellizien ainehien vajavuttu, kudai rodieu ketunvaihtandan jälles.

Syöndy[kohenda | kohenda tekstu]

Harmai rubišlöpöi syöy pienii böbökkii da niilöin toukkii, hämähäkkilöi, čyöttölöi. Niilöin joukos on äijy pahua mečile, saduloile da ogrodoile luadijua böbökkiä, sendäh harmuadu rubišlöpöidy pidäy pidiä hyödyy tuojannu elätinny.