Igor Stravinskii
Lua-haireh: not enough memory.
Igor F’odorovič Stravinski (5. kezäkuudu 1882, Oranienbaum, Ven’an impeerii - 6. sulakuudu 1971, New York, Yhtysvallat) oli ven’alaine säveldäi, orkesterujohtai da pianistu, muuzikuallizen modernizman piähengi, yksi XX-vuozisuan muailman muuzikkukul’tuuran kulužimis ezittäjis. Fransien kanzalaine (1934) da Ameriekan Yhtysvalloin kanzalaine (1945).
Eloskerdu[Kohendele | Kohendele tekstua]
Stravinski rodivui Oranienbaumas da vietti kogo lapsusaijan Piiteris. Hänen tuatto F’odor Ignatjevič Stravinski oli Mariinski-teatran pajattai. Muamo Anna Kirillovna Holodkovskaja oli pianistu da pajattai. Stravinski opastui oigevustieduo, ga vaihtoi sen alan muuzikkah. Vuvvennu 1902 hänes rodih Nikolai Rimski-Korsakovan opastui. Vuvvennu 1906 Stravinski meni kirjoih sevoittaren Jekaterina Gavrilovna Nosenkonke. Stravinski lähti Ven’alpäi vuvvennu 1910 da matkusti Pariižah. Vuvvennu 1939 häi muutti Yhtysvaldoih. Häi kuoli 88-vuodehizennu New Yorkas, ga hänet pandih muah kalmikole Venetsies.
Luomisruado[Kohendele | Kohendele tekstua]
Stravinskin virgua voi jagua kolmeh kaudeh.
Ven’alaine kauzi (1908—1923)[Kohendele | Kohendele tekstua]
Tämän kavven allettih kolme D’agelevan joukole sävellettyy baliettua. Balietois Stravinski käytti tiemoi da motiivoi Ven’an rahvahanmuuzikas da niilöis kuuluu Stravinskin opstajan Nikolai Rimski-Korsokovan vaikutus. Muut tevokset ollah ouperu «Solovei» (1916), «Saldatan histourii» (1918), «Svuad’bu» (1923).
Uuskluassine kauzi (1920—1954)[Kohendele | Kohendele tekstua]
Stravinskin muuzikas on 1700-luvun muuzikan vaikutus. Tämän kavven enzimäine tevos on ouperu «Mavra» (1921—1922). Sežo täh kaudeh kuullah ouperu «Tsuari Edipu»(1927), baliettu «Apollon Musaget» (1928) da konsertu «Dambarton Oks» (1937—1938).
Sarjalline kauzi (1954—1968)[Kohendele | Kohendele tekstua]
Stravinski käytti sarjalližuttu da 12-sävelsistiemua, kuduadu häi aijemba oli vastustannuh. Erähis tevoksis on kova uskonnolline temuatiekku. Enzimäzet tevokset ollah «Kantata» da «Septet».
- ↑ 1,0 1,1 Bibliothèque nationale de France идентификатор BNF Проверено 30 августа 2017. Citaciihaireh: Virheellinen
<ref>
-elementti; nimi ”Q19938912” on määritetty usean kerran eri sisällöillä - ↑ 2,0 2,1 2,2 http://www.archivioricordi.com Проверено 3 декабря 2020.
- ↑ 3,0 3,1 Архив изобразительного искусства Проверено 1 апреля 2021.
- ↑ Stravinsky, Igor // The Enciclopædia Britannica. Volume XXXII, 1922 — London, NYC: 1922. — Vol. XXXII Pacific Ocean Islands to Zuloaga.
- ↑ Nationalbibliothek D., Berlin S. z., Staatsbibliothek B., Nationalbibliothek Ö. Record #118642545 Проверено 10 декабря 2014.
- ↑ http://autority.nkp.cz/ Проверено 29 января 2023.
- ↑ 7,0 7,1 LIBRIS — 2012. Проверено 24 августа 2018.
- ↑ Encyclopædia Britannica Проверено 9 октября 2017.
- ↑ SNAC Проверено 9 октября 2017.
- ↑ Internet Broadway Database Проверено 9 октября 2017.
- ↑ Cultural I. http://enciclopedia.itaucultural.org.br/ — São Paulo: Itaú Cultural. — ISBN 978-85-7979-060-7 Проверено 9 октября 2017.
- ↑ Nationalencyklopedin Проверено 9 октября 2017.
- ↑ filmportal.de Проверено 9 октября 2017.
- ↑ Энциклопедия Брокгауз Проверено 9 октября 2017.
- ↑ Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia.
- ↑ Jean-Pierre Delarge http://www.ledelarge.fr — Paris: Gründ, Jean-Pierre Delarge, 2001. — ISBN 978-2-7000-3055-6
- ↑ Babelio
- ↑ Munzinger Personen Проверено 9 октября 2017.