Jogi

On otettu Wikipedii-späi
Kem'-jogi

Jogi on luonnon suuri alalline vien virdu, kuduas on luonnolline libo keinolluajittu jovenuomu.

Jovet ollah muailman vezikietton ozannu. Vezi jogeh tulou vihmois, muanalazis vies, jiäs da lumespäi.

Yleistiijot[kohenda | kohenda tekstu]

Jogahizes joves on jovenladvu, sen allun kohtu da jovensuu, kuduas jogi laskehes mereh, järveh libo toizeh jogeh.

Jogii, kuduat lasketahes valdumerilöih, merilöih, järvilöih libo kuduat kavotah hiekkoih da suoloih, sanotah piäjogiekse, kuduat lasketahes piäjogis —sivujogikse.

Piäjogi yhtes sivujogienke perustetah jogisistieman.

Prut-jogi

Lajittelu[kohenda | kohenda tekstu]

Lajittelu suruon mugah[kohenda | kohenda tekstu]

Ven'al on otettu käyttöh moine jogiloin lajittelu suuruon mugah:

  • Suurikse jogilöikse sanotah moizet joget, kudualoin jovenalan pinduala on enämbi 50000 km2, sego mägijogii kudualoin vienottamizen pinduala on enämbi 30000 km2.
  • Keskijogikse sanotah moizet joget, kudualoin jovenalan pinduala on 2000 до 50000 km2.
  • Pienijogikse sanotah moizet joget, kudualoin jovenalan pinduala on ei enämbi 2000 km2. Pieni vezivirdu voibi olla sanottu ojakse.

Topogruafielline lajittelu[kohenda | kohenda tekstu]

On olemas mägijovet da tazangojovet. Monil jogilöil ollah kui mägialat mugagi tazangoalat.

  • Mägijogiloil, siännölizesti, on kuohujat vezijuoksut, suuri kaldavus.
  • Tazangojogiloil on jovenuoman kiännälmyksii
Koksu-jogi

Karjalan jovet[kohenda | kohenda tekstu]

Kemijogi

Koutajoki

Nimijoki

Segeža (jogi)

Suunujogi

Uikujoki

Vožma

Čirka-Kem'

Čirkajogi

Šelta

Šuojogi

Muailman surimmat jovet[kohenda | kohenda tekstu]

Величайшие реки мира
Joven nimi Piduhus (km) Pinduala (tuh. km²) Vien keskikulutus jovensuus (tuh. m³/s) Vien suurimman kulutus jovensuus (tuh. m³/s) Kova kuuru (mln t/vuozi)
1. Amazonjogi 6992 7180 220,00 360,00 498,00
2. Niilu[1] 6670 2870 2,83 6,40 110,50
3. Jantzi[1] 5800 1818 34,00 90,20 500,00
4. MissisipiMissuri[1] 5969 3229 19,00 59,00 500,00
5. Huanhe[1] 5464 752 2,57 22,00 380,00
6. Ob'Irtiš 5410 2990 12,70 43,00 15,00
7. Parana (jovenladvas Paranaiban) 4380 2970 15,00 65,00 129,00
8. Mekong 4500 810 12,00 30,00 169,60
9. Amur (jovenladvas Argun'an)[1] 4440 1855 10,90 40,00 24,90
10. Lena 4400 2490 17,00 200,00 15,40
11. Kongo (yhtes Lualabankel)[1] 4320 3691 40,00 75,00 64,70
12. Makkenzi (jovenladvas Pis-River)[1] 4240 1760 14,00 15,00
13. Niger 4160 2092 12,00 35,00 67,00
14. Jenisei jovenladvas Pienen Jenisejan) 4102 2580 19,80 154,00 13,20
15. Volga 3530 1360 7,70 52,00 25,80
16. Ind 3180 960 6,60 30,00 435,40
17. Jukon 3180 900 6,30 88,00
18. Dunai 2850 817 6,70 20,00 67,50
19. Orinoko 2730 994 29,00 55,00 86,50
20. Gang (yhtes Brahmaputranke) 2700 2055 38,00 2177,20
21. Zambezi 2660 1330 16,00 100,00
22. Murrei 2574 1072 0,77 31,90
23. Dnepr 2201 504 1,67

Huomavukset[kohenda | kohenda tekstu]

Ofitsieran kartasto. Ven'an Ammundutarbehil varastettuloin voimien Genštuaban vojennoin-topogruabielline haldivo

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Ofitsieran kartasto. Ven'an Ammundutarbehil varastettuloin voimien Genštuaban vojennoin-topogruabielline haldivo. М.:2006 г. С.400—401