Kägöi

On otettu Wikipedii-späi
Borisov. Kägöi
Cuculus canorus canorus + Acrocephalus arundinaceus
Cuculus canorus bangsi + Phoenicurus moussieri

Kägöi (lat. Cuculus canorus L., ven. кукушка обыкновенная) kuuluu kägölöin pereheh. Karjalas eläy kaikkiel. On muuttolindu.

Ulgonägö[kohenda | kohenda tekstu]

Sen piduhus on 32-34 sentii, paino – 80-190 grammua. Ižäčyl rungan alapuoli da piä on muzavan harmuadu värii, kaglu sežo on harmai, ga valpahembi, tuhkanharmuadu värii. Rindu on valgei mustien junozienke. Emäččy voi olla ruspakko ylähänpäi da valgei alahanpäi, molemmbis puolis mustien junozienke.

Muutandu[kohenda | kohenda tekstu]

Kägöi on muuttolindu. Karjalah kägöi tulou keviäl, oraskuun enzimäzel puoliškol. Pohjazeh se tulou möyhembä – oraskuun lopus- kezäkuun allus.

Leviendy[kohenda | kohenda tekstu]

Kägöi eläy eri luaduu mečis da kuattuloin meččien kohtal.

Kiimuaigu[kohenda | kohenda tekstu]

Kägöil kiimuaigu on keviäl da kezän allus. Kägöi ei luaji puaru vaiku kerran.

Pezoitundu da havvondu[kohenda | kohenda tekstu]

Kägöi ei luaji peziä. Sen poigazien kazvattajinnu Karjalas puaksuh ollah čiuččoloin pereheh kuulujat linnut. Kägöin poigazet rodivutah terväh, 11,5 päivän peräs.

Syöndy[kohenda | kohenda tekstu]

Kägöi syöy kazvisyömisty, böbökkiä da liipoilindustu, madostu.

Literatuuru[kohenda | kohenda tekstu]

В.Б. Зимин, Э.В. Ивантер. Птицы. Петрозаводск, 2002