Kägöi

Lähteh Wikipedii
Borisov. Kägöi
Cuculus canorus canorus + Acrocephalus arundinaceus
Cuculus canorus bangsi + Phoenicurus moussieri

Kägöi (lat. Cuculus canorus L., ven. кукушка обыкновенная) kuuluu kägölöin pereheh. Karjalas eläy kaikkiel. On muuttolindu.

Ulgonägö[Kohendele | Kohendele tekstua]

Sen piduhus on 32-34 sentii, paino – 80-190 grammua. Ižäčyl rungan alapuoli da piä on muzavan harmuadu värii, kaglu sežo on harmai, ga valpahembi, tuhkanharmuadu värii. Rindu on valgei mustien junozienke. Emäččy voi olla ruspakko ylähänpäi da valgei alahanpäi, molemmbis puolis mustien junozienke.

Muutandu[Kohendele | Kohendele tekstua]

Kägöi on muuttolindu. Karjalah kägöi tulou keviäl, oraskuun enzimäzel puoliškol. Pohjazeh se tulou möyhembä – oraskuun lopus- kezäkuun allus.

Leviendy[Kohendele | Kohendele tekstua]

Kägöi eläy eri luaduu mečis da kuattuloin meččien kohtal.

Kiimuaigu[Kohendele | Kohendele tekstua]

Kägöil kiimuaigu on keviäl da kezän allus. Kägöi ei luaji puaru vaiku kerran.

Pezoitundu da havvondu[Kohendele | Kohendele tekstua]

Kägöi ei luaji peziä. Sen poigazien kazvattajinnu Karjalas puaksuh ollah čiuččoloin pereheh kuulujat linnut. Kägöin poigazet rodivutah terväh, 11,5 päivän peräs.

Syöndy[Kohendele | Kohendele tekstua]

Kägöi syöy kazvisyömisty, böbökkiä da liipoilindustu, madostu.

Literatuuru[Kohendele | Kohendele tekstua]

В.Б. Зимин, Э.В. Ивантер. Птицы. Петрозаводск, 2002