Latvii

On otettu Wikipedii-späi
Latvien tazavaldu
latv. Latvijas Republika
Gerbu Latvien
Latvien flagu Latvien gerbu

Gimnu: «Dievs, Svētī Latviju
(Pyhä Jumal, blahoslovi Latvii)»

Virrallizet kielet latvia[d][1]
Piälinnu Riga
Suurimat linnat Riga, Daugavpils, Lijepaja, Jelgava, Ventspils
Pinduala
• Kaikkiedah

64 589 km²
Rahvahan lugumäry
• Hinnoitus (2023)

1 891 000 heingie
Val’uuttu euro[d]
Интернет-домен .lv[d]
Koudu ISO LV
ROK koudu LAT
Telefonan koudu +371
Aigupoujassut UTC+2[d] и UTC+3[d]

Koordinuatat: 57° p. l. 25° pn. p. / 57° p. l. 25° pn. p. / 57; 25 (G) (O)

Latvien tazavaldu (latv. Latvijas Republika) libo Latvii (latv. Latvija) on yksi Baltien mualois. Latvien pohjasrajan tagan on Estounii, päivännouzus Ven'a da Valgo-Ven'a da suves Litvu. Muan piälinnu Riga on Baltien mualoin suurin linnu.

Gaujan kanzallispuusto
Jūrmalan randua Riganlahtele

Vuvvennu 2011 Latvies oli 2 067 887 eläjiä, kudualois 1 284 194 (62,1 %) latvielastu, 556 422 (26,9 %) ven'alastu, 68 174 (3,3 %) valgoven'alastu, 45 699 (2,2 %) ukrainalastu, 45 783 (2,2 %) polšalastu, 24 426 (1,2 %) litvalastu, 6 452 (0,3 %) čiganua, 6 416 (0,3 %) jeyrilästy, 3 023 (0,1 %) germuanilastu da 2 000 (0,1 %) estounielastu.[2]

Latvien kieli on ainavo virralline kieli, da sen stuatusua lujoitetah kielipoliitiekal, no ven'an kieldy käytetäh sežo äijy.

Kirjalližus[kohenda | kohenda tekstu]

Enzimäine latvienkieline kirju piäzi ilmah vuvvennu 1525. Hätken sen jälles vaiku kirikölline tekstu oli arvospiettyy.[3] Enzimäine latvielaine runoilii oli Jēkabs Ķikulis, kudai kirjutti vuvvennu 1777 oman aigah pajoloi. Andrejs Pumpurs kirjutti runokogomuksen Lāčplēsis da on yksi rahvahallizis muanivomiehis kui mugaže Eduards Veidenbaums, Jānis Poruks da Kārlis Skalbe.[4]

1900-luvun allus algajen kanzallisrunoilii Jānis Rainis da toizet kirjailijat otettihes latvien kielen kehittämizeh.[3]

Lähtehet[kohenda | kohenda tekstu]

  • Kirjaviite | Tekijä= Cēruzis, Raimonds | Nimeke= History of Latvia. A brief survey| Selite= | Julkaisupaikka= Riga | Julkaisija= The Latvian Institute | Vuosi= 2007 | Tunniste=ISBN 9984-736-33-4}} Historia-osion lähde, saatavana pdf-muodossa: 52 s. (pdf)
  • Verkkoviite | Osoite = https://archive.today/20120524001201/http://www.rozentals-seura.fi/latvianhistoria.htm | Nimeke = Latvian historia. Latvian historiaa pähkinänkuoressa 1100-luvulta alkaen | Tekijä = Leikola, Anto| Selite = Rozentāls-seuran kotisivut | Ajankohta = Elokuu 2007 | Julkaisija = Rozentāls-seura - Suomi-Latvia-ystävyysseura | Viitattu = 4.12.2012 Historia-osion lähde
  • Kirjaviite | Tekijä = Carolyn Bain| Nimeke =Estonia, Latvia and Lithuania | Vuosi = 2009 | Sivu = | Selite = | Julkaisija = Lonely Planet | Tunniste = ISBN 9781741047707 | Viitattu =17.4.2012 | Kieli =
  • Verkkoviite | Osoite = https://web.archive.org/web/20080503001100/http://www.culture.lv/en/heritage/195/ | Nimeke = Latvian Culture Portal| Ajankohta = 2005 | Julkaisija = Ministry of Culture of Latvia | Viitattu =27.5.2012 | Kieli =Monta kieltä|en|lv|ru
  1. 1,0 1,1 4, preamble // Конституция Латвийской Республики
  2. Verkkoviite | Osoite = http://www.csb.gov.lv/en/statistikas-temas/population-census-2011-key-indicators-33613.html%7C Nimeke = Population Census 2011 - Key Indicators | Tekijä = | Selite = Maaliskuun 1. päivän 2011 väestönlasku Latviassa - Avainlukuja | Ajankohta = 2012-02-10| Julkaisija = Latvijas Statistika, http://www.csb.gov.lv | Viitattu = 2012-03-07
  3. 3,0 3,1 Verkkoviite | Osoite = https://web.archive.org/web/20160304195208/http://www.culture.lv/?s=264&section=literature | Nimeke = Literature | Selite = | Julkaisu = Latvian Culture Portal| Ajankohta = | Julkaisija = Ministry of Culture of Latvia | Viitattu =30.11.2015 | Kieli =en
  4. Poetry Latvian Culture Portal