Lehmängriba

On otettu Wikipedii-späi
Lehmängriba
Lehmängriba

Lehmängriba (ven. подберёзовик) on Lekcinuman grivoin roduu. Se on syödävy griba.

Ulgonägö[kohenda | kohenda tekstu]

Lehmängrivan šliäppy ei ole kirjavu, se on maksankarvastu värii. Diametras šliäppy voi olla 15 sentii. Grivan jalgaine voi kazvua 15 sentissäh da on valgei harmualoin da mustien ”suomuksienke” rouno. Lehmängrivan jalgaine on hoikembi oravangrivan jalgastu. Grivan šliäppygi on pehmiembi oravangrivan šliäppiä. Leikattuu leikavuskohtas lehmängriba mustenou.

Kazvandu[kohenda | kohenda tekstu]

Lehmängribua kazvau lehti- da segamečis, enimyölleh koivualoin ual. Sidä löytäh mečän reunoil, aholoil, troppazien vieres, ojien rannoil, sie, kunne pastau päiväine. Lehmängribua rodieu jo kezäkuus da kazvau niidy ligakuussah. Lehmängriba kazvau terväh, ga terväh se rodieu vahnaksegi.

Valmistamine[kohenda | kohenda tekstu]

Lehmänngribua keitetäh, žuaritah, kuivetah. Sen magu ei ole pahembi valgien grivan libo oravangrivan maguu. Yksi paha puoli on sit, ku se mustenou keittäjes, žuarijes da kuivates. Grivan väri rodieu ihan mustu, ga maguh se nikui ei vaikuta.