Mordouvii

On otettu Wikipedii-späi
Mordouvii
Flagu[d]Gerbu[d]
Perustamizen paivymiäry 25. talvikuudu 1993
Kuva
Virralline kieli Ven'an kieli, Mokšan kieli и Erzän kieli
Valdivongimnu National Anthem of the Republic of Mordovia[d]
Manner Jevrouppu
Valdivo
Piälinnu Saransk[d]
Haldivollispaikalline miäry Ven'a[1]
Aigualoveh Moskovan aika[d], Europe/Moscow[d][2] и UTC+3[d]
Maantieteellinen muoto Data:Russia/Mordovia.map
Halličuksen piämiehen nimi Head of the Republic of Mordovia[d]
Halličuksen johtai Artem Zdunov[d]
Rahvahan lugumiäry
  • 778 965 hengi
Omistaa Mordovia Arena[d]
Rajoittuu Nižni Novgorodin alue[d], Tšuvassia[d], Uljanovskin alue[d], Penzan alue[d] и Rjazanin alue[d]
Korvasi Mordvalaisten autonominen sosialistinen neuvostotasavalta[d]
Käytetty kieli Mokšan kieli
Palkindot
Kansojen ystävyyden kunniamerkki
Pinduala
  • 26 200 nellikkökilometri
Sijaintikartan kuva
Aiheen talous economy of Mordovia[d]
Virralline kodisivu e-mordovia.ru
Luokka tänne haudatuille ihmisille Q7977044?
Luokka kartoille [d]
Category for the view of the item [d]
Rekisterikilven koodi 13 и 113
Mordouvii (Ven'a)
Mediafailat Wikiskluavul

Koordinuatat: 54°26′ p. l. 44°27′ pn. p. / 54.433° p. l. 44.450° pn. p. / 54.433; 44.450 (G) (O)

Mordouvien tazavaldu libo Mordouvii on tazavaldu Ven'an ferederacies. Mordouvien tazavallan pinduala on 26128 nellikkökilometrii.

Mordouvies eläy piäl 700 tuhattu hengie, heis tazavallan piälinnas Saranskas eläy 310 tuhattu. Mordouvien valdivollizinnu kielinny ollah ven’a da mordouvii (erzä da mokša). Mordouvien tazavaldu kuuluu federuallizeh Volganrannikon okrugah da Volgo-V’atskoih ekonoumiekkupiirih. Mordouvien tazavallas on 22 piirii da yksi linnualoveh. Vuvves 2012 Tazavallan piämiehenny on V. D. Volkov. Halličuksen piälikönny on V. F. Suškov (vuvves 2012 algajen). Tazavallan Valdivollizen kerähmön paginanvedäjänny on V. V. Čibirkin (vuvves 2011 algajen).

Mordouvien tazavaldu perustettih 10. pakkaskuudu vuvvennu 1930. Enzimäi se oli Mordouvien avtonoumine aloveh. Vuvves 1934 se on Mordouvien tazavaldu.

Geogruafii[kohenda | kohenda tekstu]

Mordouvien tazavaldu on sijoitannuhes Päivännouzu-Jevruopan päivännouzutazalgol Moskovan da Volgan välis. Mordouvien tazavallal on yhtehine raja Ala-Novgorogan alovehenke pohjazes, Čuvašienke koillizes, Uljanovskan alovehenke päivännouzus, Penzan alovehenke suves sego R’azanin alovehenke päivänlaskus.

Ilmasto[kohenda | kohenda tekstu]

Mordouvien tazavallas on lauhkei ilmasto, kezäl on lämmin. Pakkaskuun keskimiäräine lämbötila on yheksä gruadussii pakkastu, heinykuun keskimiäräine lämbötila on kaheksatostu gruadussii lämmiä.


Rahvas[kohenda | kohenda tekstu]

Vuvven 2010 tiedoloin mugah Mordouvies eläy 443737 (53,4%) ven’alastu, 333112 (40%) mordvalastu (mokša da erzä yhtes), 43392 (5,2%) tatuarua. Mokšan rahvas eletäh Mordouvien tazavallan keskiozas da päivänlaskus, erzät - tazavallan päivännouzus.

Valdivolline kogomus[kohenda | kohenda tekstu]

Mordouvien tazavaldah kuuluu 22 piirii da kolme tazavallan alistuslinnua – Saransku, Ruzajevka da Kovilkino.

Mordouvien valdivolline kogomus

Mordouvien tazavallan piirit:

  1. Ardatovan piiri
  2. At’urjevon piiri
  3. At’aševon piiri
  4. Suurien Berezn’akoin piiri
  5. Suuren Ignatovon piiri
  6. Dub’onkoin piiri
  7. Jel’nikoin piiri
  8. Zubovan ahon piiri
  9. Insaran piiri
  10. Ičalkovskii piiri
  11. Kadoškinon piiri
  12. Kovilkinon piiri
  13. Kočkurovon piiri
  14. Krasnoslobodskan piiri
  15. L’ambir’an piiri
  16. Ruzajevkan piiri
  17. Romodanovon piiri
  18. Vahnan Šaigovon piiri
  19. Temnikovan piiri
  20. Ten’guševon piiri
  21. Torbejevon piiri
  22. Čamzinkan piiri

Huomavukset[kohenda tekstu]

  1. ОКТМО Проверено 13 марта 2015.
  2. https://data.iana.org/time-zones/tzdb-2021e/europe