Kondupohju

On otettu Wikipedii-späi
Linnu
Kondupohju
Gerbu
Gerbu
Mua
Ven'a
Aloveh
Karjalan tazavaldu
Koordinuatat
Perustettu
Pindu-ala
  • 11 nellikkökilometri
km²
Rahvastu
Aiguvyöhykeh
Telefonan koudu
81451
Poštuindeksat
186220–186225
Virralline sivu
Ozuta/peitä kartoi
Kondupohju (Ven'a)
Kondupohju (Karjalan tazavaldu)

Kondupohju (ven. Кондопога / Kondopoga, suom. Kontupohja) on linnu Iänizen luodehizel rannikol Kondupohjanlahtes Karjalan tazavallas, 54 kilometrii Petroskoispäi. Kondupohju on Kondupohjan kundupiirin keskus.[2] Kondupohju on Piiterispäi Petroskoin kauti Murmanskah viejän raududorogan da tavallizen valdudorogan varrel.[3]

Histourii[kohenda | kohenda tekstu]

Kondupohjan kyliä mainitah enzimästy kerdua vuvvel 1563. Kondupohju da sen ymbäri olijat kylät muvvostettih oman kunnan. Kunnas oli 8349 eläjiä vuvvel 1902.[4] da 8249 eläjiä vuonnu 1905.[5]. Kondupohjan kunnas oli muvvostettu Kondupohjan piiri vuonnu 1927.

Voinanaigaine kuva Kondupohjaspäi, 1941

Ven'an Karjalah tulluot suomelazet da amerikansuomelazet sroittin 1920- da 1930-luvul Kondupohjaspäi tovellizen linnan. Virrallizesti Kondupohjas tuli linnu vuonnu 1938. Voinan aigua suurin oza linnas paloi. Linnah tuli uuttu eläjiä 1950- da 1960-luvul enimyölleh Ukrainaspäi, Valgo-Ven'alpäi da toizis Nevvostoliiton alovehilpäi.[6]

Talovus[kohenda | kohenda tekstu]

Linnan kaikis suurembii ruavonandajii on jo vuvvel 1928 avavunnuh bumuaguzavodu [7], nygöine nimi OAO Kondopoga. Zavodu tuottau sanomulehtibumuagua.

Liikendeh[kohenda | kohenda tekstu]

Kondupohjan raududoroguvokzualu kuuluu Ven'an raududoroguverkoh.

Nähtävykset[kohenda | kohenda tekstu]

Pyhäle Mariale pyhitetty kirikkö Kondupohjas, 1774

Kondupohjan piänähtävyksii on vuonnu 1774 rakendettu pravoslavnoi kirikkö, kudai on pyhitetty Pyhä Mariale.[8]

Ystävyslinnat[kohenda | kohenda tekstu]

Jämsänkoski (Suomi) vuvves 1989.

Lähtehet[kohenda | kohenda tekstu]

  1. 26. Численность постоянного населения Российской Федерации по муниципальным образованиям на 1 января 2018 годаФедеральная служба государственной статистики. Проверено 23 января 2019.
  2. Karjalan tasavalta vuonna 1997, Yrityspalvelu Karelski, ISBN 952-90-8324-6
  3. Novyi Atlas avtomobilnyh dorog 2006-2007. Rossija - Strany CNF - Pribaltika. 1:750 000 i 1:1500 000 (+ 1:4000 000), Glavnyi redaktor V.H. Peihvasser. Tribum, 220053, Minsk, Valko-Venäjä, ISBN 985-409-072-8
  4. Homén, Theodor (toim.), Itä-Karjala ja Kuollan Lappi, Otava 1918, s. 160.
  5. Tietosanakirja 4: Kaivo–Kulttuurikieli, Helsinki:Tietosanakirja, 1912.
  6. Lehtipuu, Markus: Karjala, suomalainen matkaopas, s. 285-288. Toinen, korjattu painos maaliskuu 2001. Keuruu: Suomalainen matkaopas Finnish Guidebooks Oy, 2001. ISBN 952-9715-13-7
  7. Lehtipuu, Markus: Karjala, suomalainen matkaopas, s. 285-288. Toinen, korjattu painos maaliskuu 2001. Keuruu: Suomalainen matkaopas Finnish Guidebooks Oy, 2001. ISBN 952-9715-13-7
  8. Lehtipuu, Markus: Karjala, suomalainen matkaopas. Toinen, korjattu painos maaliskuu 2001. Keuruu: Suomalainen matkaopas Finnish Guidebooks Oy, 2001. ISBN 952-9715-13-7