Eestin kieli

On otettu Wikipedii-späi
Eestin kieli
Kuva
Lyhyt nimi эстонский, eestin kieli, эстойнаг и естонски
Valdivo
Kotoisin virolaiset[d] и Estounii
Lingvistinen typologia SVO-kieli[d], agglutinatiivinen kieli[d], adjective-noun[d], synteettinen kieli[d], nominatiivi-akkusatiivi -kieli[d], pro-drop language[d] и V2 word order[d]
Sijamuodot nominatiivi[d], genetiivi[d], partitiivi[d], inessiivi[d], illatiivi[d], elatiivi[d], adessiivi[d], ablatiivi[d], allatiivi[d], translatiivi[d], terminatiivi[d], essiivi[d], abessiivi[d] и komitatiivi[d]
Aikamuodot preesens[d] и mennyt aika[d]
Kirjoitusjärjestelmä latinalaiset aakkoset[d] и Estonian Braille[d]
Kielenhuoltoelin Eesti Keele Instituut[d]
Puhujien määrä
  • 1 251 770 hengi[2]
Tutkittavana estologia[d]
Jakaumakartta
Liittyvä luokka [d]
Entry in abbreviations table эст.
Kuvaileva URL uralic.clld.org/languages/10
afbo.info/languages/4
Luokka tämänkielisille elokuville [d]
Wikimedien kielikod et
Mediafailat Wikiskluavul

Eestin kieli libo estounien kieli (est. eesti keel) kuuluu uralilazen kieliperehen suomelas-ugrilazen kielijoukon baltiekku-suomelaizeh alajoukkoh. Se on Estounien tazavallan virralline kieli. Sidä paistah läs 1,1 miljonua hengie. Eestin kieli on toisekse suurin baltiekku-suomalaine kieli suomen jälgeh. Eestin kielen murdehet ollah kahdes joukos kuduat ollah suvi da pohjas Eesti. Hos tänäpäi äijän inehmisii kuduat pagizou suvi Eestin muoduo "Võro" sanotah, ku se on oma kieli. Eestis on äijän sanoi Germuanin kielesty.

Suomelas-ugrilazet kielet
Ugrilaizet Vengrii | Hanti | Mansi
Permiläizet Zir'ankomi | Permikomi | Udmurta
Marilaizet Niittymari | Mägimari
Mordvalaizet Erzä | Mokša
Saamelazet Akkala† | Anaransaami | Kiltinänsaami | Luulajansaami | Pohjassaami | Piitimensaami | Koltansaami | Suvisaami | Turjansaami | Uumajansaami
Baltiekkusuomelaizet Eesti | Suomi (kvenimeänkieli) | Ižora | Karjala | Liivi | Vepsä | Voti | Võro
  1. ScriptSource - Estonia Проверено 21 августа 2023.
  2. EthnologueDallas: SIL International, 2022.