Siirry sisältöön

Vengrien kieli

On otettu Wikipedii-späi
(On ohjattu sivulpäi Ungarin kieli)
Vengrien kieli
Kuva
Lyhyt nimi венгерский, угорська, macarca, венгриаг, унгарски da венгерская
Valdivo
Kotoisin Burgenland[d], Vengrii, Vojvodina[d], Taka-Karpatian alue[d], Transilvania[d] da Slovakii
Lingvistinen typologia vapaan sanajärjestyksen kieli[d], nominatiivi-akkusatiivi -kieli[d], agglutinatiivinen kieli[d], SVO-kieli[d], syllabic language[d], synteettinen kieli[d] da sanapaino[d]
Sijamuodot nominatiivi[d], akkusatiivi[d], datiivi[d], instrumentaali-komitatiivi[d], kausaali[d], translatiivi[d], terminatiivi[d], formative case[d], essive-modal case[d], inessiivi[d], superessiivi[d], adessiivi[d], illatiivi[d], sublatiivi[d], allatiivi[d], elatiivi[d], delatiivi[d], ablatiivi[d], distributiivi[d], multiplikatiivi[d], temporaalinen distributiivi[d], temporaali[d], sosiatiivi[d] da formal case[d]
Aikamuodot preesens[d] da mennyt aika[d]
Tapaluokat indikatiivi[d], konditionaali[d] da imperatiivi[d]
Suvut [1]
Persoonamuodot yksikön 1. persoona[d], yksikön 2. persoona[d], yksikön 3. persoona[d], monikon 1. persoona[d], monikon 2. persoona[d] da monikon 3. persoona[d]
Kirjoitusjärjestelmä Hungarian alphabet[d], unkarilaiset riimut[d] da Hungarian Braille[d]
Kielenhuoltoelin Hungarian Research Centre for Linguistics[d]
Puhujien määrä
  • 12 600 000 hengi[2]
UNESCO-kielistatus 1 turvattu[d][3]
Ethnologue-kielistatus 1 kansallinen[d]
Tutkittavana Hungarian grammar[d], Hungarian-language studies[d] da Hungarian linguistics[d]
Kuvaileva URL uralic.clld.org/languages/24
Ikoni
Jakaumakartta
Luokka tämänkieliselle musiikille [d]
Liittyvä luokka [d]
Kaavake
Entry in abbreviations table венг.
Wikimedien kielikod hu
Luokka tämänkielisille elokuville [d]
Земля ещё не имеет позиционной карты.
Категория:Википедия:Неверно указанные ПозКарты


Mediafailat Wikiaital

Koordinuatat: 47° p. l. 19° pn. p. / 47° p. l. 19° pn. p. / 47; 19 (G) (O)

Vengrien kieli libo ungarin kieli (vengrien kieleh magyar nyelv) on uralilazen kieliperehen suomelas-ugrilazeh kielijoukkuoh kuului ugrilaine kieli. Tämä kieli on suurin suomelas-ugrilaizis kielispäi, sen pagizijain miäry on yli 15 miljounua kogo muailmas. Vahnimat kirjutukset ollah 1100-vuozisuan aigah kirjutetut tekstat. Vengrienkieline Raamattu ilmestyi vuvven 1590.

Suomelas-ugrilazet kielet
Ugrilaizet Vengrii | Hanti | Mansi
Permiläizet Zir'ankomi | Permikomi | Udmurta
Marilaizet Niittymari | Mägimari
Mordvalaizet Erzä | Mokša
Saamelazet Akkala† | Anaransaami | Kiltinänsaami | Luulajansaami | Pohjassaami | Piitimensaami | Koltansaami | Suvisaami | Turjansaami | Uumajansaami
Baltiekkusuomelaizet Eesti | Suomi (kvenimeänkieli) | Ižora | Karjala | Liivi | Vepsä | Voti | Võro
  1. Singer I. Simplified Grammar of the Hungarian LanguageLondon: Trübner & Co., 1882.
  2. EthnologueDallas: SIL Global.
  3. Красная книга языков ЮНЕСКОЮНЕСКО.